Eks see ikka nii on, et pärast suurt tõusu tuleb jälle suur ja kiire langus.
Tavaliselt käimegi Helsingis ja teised turistid küsivad meilt teed, kuigi me ise olime just natuke aega tagasi veidi eksinud. Hullupööra tore oli, sest lõbus on ju inimesi jälitada ja laevas sokkis käia ja veepudelit kraaniveega salaja täita ja mitte midagi ihaldamisväärset poest leida ja avastada kõrvalisest kohast imepäraseid kõrvarõngaid ja terve päeva rämpsu süüa ja Katile abikaasa leida suure kajaka näol ja naerda, naerda ja veel kord naerda. :)
Magasin täna neli tundi sisse. Selle mõttes, et milleks ikka koolis käia. Lähen nüüd ja magan veel natuke.
Veidrad ja häirivad unenäod.
*now go and be happy*
Kuula: Vennaskond - Keegi veel
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment