Laupäev.

Lähen ära.

Tagasi tulen ka, ilmselt kunagi ühel hetkel.

Pühapäev.

She sells seashells by the seashore. The shells that she sells are surely seashells. So if she sells shells on the seashore, I'm sure she sells seashore shells.

lol @ life.


Viimased päevad on head olnud. Mulle meeldivad need inimesed, kes mind ümbritsevad ja kes tahavad minuga oma elu jagada.

Aga homme teeme ühe väikse tirtsu ilusaks.

*Three times a charm*
Kuula: Feist - Safety Bricks

Reede.

Siin, seal ja igal pool ning hiljem kõik uuesti ja huvitavamalt.

Istun armasate inimeste korteris ja vaatan kuidas üks totrus mööda tuba ringi tuuseldab ja imelikkusi räägib. Mina muigan. Veidi enne seda olin koosolemisel, kus nooremad utsitasid vanemaid rüübet rüüpama ning jutustasid vahvaid lugusid.

Helistage mulle, aga mitte kell neli öösel nagu mõned seda vahel harrastavad. Elu näitab, et ma ei võta vastu.

:)

Teisipäev.

Teate seda haigust, mis algab ühest mõttest, jätkub su kõhus seda täielikult segamini keerates ning lõpetab jäsemetes neid täielikult halvates. Halvim haigus, mida põdeda üksi.

Neljapäev.

Istusin köögikapil, jõin teed, sõin saiakest ning mõtlesin, kuidas mõne aja pärast kirjutan sellest siia.

Hiljem, umbes kella kolme ajal öösel, kondasin mööda maja, et pesta hambaid.

Tegelen asjadega ja tunnen ennast hästi, ausalt.

Teisipäev.

Sellepärast, et nüüd on aega kõik kiired asjad edasi lükata.

Leidsin uusi ning vanu kuid võib-olla veidi unustatud mõttekaaslasi, päikese, mere, võililli ja ponid.

Vahel tuleb ikkagi nentida, et inimesed on ilusad ja head, kui ainult osata neid õige nurga alt vaadata.

Vastupidiselt kõikidele ootustele olen olnud tubli ning jõudnud ujumas käia. Kuigi vahepeal (ootuste kohaselt) ei tundnud natuke oma jalgu :)

Mittemillegi tegemise võlud ja valud.

Neljapäev.

See nädal, mis lahutas meid, töökaid ja vastutustundlikke õppureid, suvevaheajast venis nagu kevadine siirup. Juba teisipäeval oli mul neljapäeva tunne ning vastasin nädalapäevanimetust puudutavatele küsimustele neljapäevaselt. Võite vaid kujutleda mu hämmastust, kui mulle teatati, et siiski veel tõesti on alles teisipäev.

Viimastel päevadel olen kõndinud paljajalu asfaldil.

Sõbrad, päike, sinine taevas, lühikesed seelikud, jalgratas, muusika, pilved ja naeratused, lõpmatult palju naeratusi. Mulle meeldib praegu olemas olla.

Huvitav, kui palju on võimalik veidrusi ligi tõmmata.

Võib-olla, kui te mulle juulis helistate, siis teatan teile, et olen Moskvas.


*the unreal*
Kuula: The Kooks - Ooh La