Neljapäev.

Haiglane..

Mõtlesin, et hakkaks maalima või miskit. Kritseldama siis vähemalt. Tegeleks abstraktse kunstiga ja teeniks kunagi selle pealt raha. Või siis hakkan koristajaks.

Asjad peavad enne väga hulluks minema kui nad saavad paremaks muutuda.

Sest et unistused koosnevad ketšupist ja vahukoorest.

Igatsen suve ja päikest ja sind.

*All you need is a sunny sunny day*
Kuula: Johnny Flynn - Tickle Me Pink

Esmaspäev.

Miks sa leiad, et kõik inimesed peavad teadma, mis sul öelda on? Või, et neid üldse huvitab? Kuidas sa saad arvata, et sina oled see ainus ja eriline? Et ainult sina võid olla ülbe ja egoistlik tõbras? Et ainult sina oled kunagi haiget saanud?

Tegelikult suutsin jällegi kord asju selgemaks mõelda, seda küll mõne valusa kogemuse tõttu, aga siiski. Iga kogemus ole ju millekski kasulik. Veidi rahulikum on olla küll.

Naljakas, ma olen nii kaua blogimisest eemal olnud, et siia kirjutamine tundub tohutu privaatsuse rikkumisena ja ma tahaksin kõik ainult endale hoida.

*Elu teeb omad korrektuurid.*
Kuula: Kings of Convenience - I'd Rather Dance With You

Reede.

Et siis anname alla ja läheme minema.

Keegi teatud tark tüdruk ütles mulle kunagi väga kindlalt: "inimesed ei lähe ära inimeste juurest, keda nad armastavad!" Järjest rohkem ja rohkem hakkan teda uskuma ning sellest tulenedes end ka üksikumalt tundma.

Ma ei mõista enam inimeste headust. Kust see tuleb ja mille pärast? Tegelikult ei mõista ma lihtsalt inimesi ka, üldiselt. Ja elu.

Elada telgis.

Kuula: Incubus - Insomnia