Reede.

Teeme nii, et mind ei ole olemas nüüd natuke aega.

Ma ei oska enam inimestest aru saada.. neist läbi näha. Ei jaksa üritada ka.

Kergelt abitu tunne on.

Mis siis, kui miski ei saa kunagi olema nii, nagu ma olen alati tahtnud ja plaaninud?

*I'll let you know when I have the strenght to start caring again*
Kuula: Glen Hansard and Marketa Irglova - Falling Slowly

Esmaspäev.

Hämmastav, kuidas osad inimesed suudavad teha nii, et kõik ülejäänud nende poole alt üles vaatavad. Natuke blablabla ja ongi kõik. Ja siis veel see armastan või vihkan, sest vahepealset moodust lihtsalt ju ei ole, vahekord.

Mul on maailma parimad sõbrad, kes tulevad mulle külla, kui ma olen invaliid ja toovad jäätist ja joovad koos minuga teed ja teevad mu tuju heaks ainult nii nagu nemad seda teha oskavad! Aitäh ja suursuur armastus teie pihta! :)

Huvitav, millised me 30 aasta pärast oleme..

Tuli meelde, kuidas me suvel Raplas käisime. Ja nüüd on täielik suveigatsus peal. See vabadus ja kõik muu.

*Miks sa muigad, kui ma luigel istet võtan, karussellimees?*
Kuula: Jääboiler - Karussell

Pühapäev.

Esmaspäeval suutsin oma hüppeliigese ära nikastada, mis tähendab seda, et hüppeliigest ümbritsevad sidemed ja lihaskõõlused on rebestunud ja osad sidemed isegi katkenud, nagu ütles arst. Nüüd on mu parimateks sõpradeks kargud, mida ma tegelikult enam eriti ei kannata. Umbes 3 nädalat ei tohi jalale toetada ja 6 füüsilist koormust saada, ehk siis trennid ja kehalise tunni jäävad ära. Masendav.

Tänu sellele vahejuhtumisele ei saanud ma oma oravaelu täielikult nautida, sest ma käisin ainult 2 päeva koolis. Reede õhtul oli ristimine, mis oli tohutult ilus. Saime koolimütsi ja -sõrmuse. Nüüd oleme täieõiguslikud Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased. :)

Avastasin, et ma ei kannata üldse, kui inimesed minu eest hoolitseda või mind aidata tahavad. See tekitab minus tunde nagu nad arvaksid, et ma ei saa ise hakkama. Ma tean, et keegi ei mõtle seda nii, aga ma saan tavaliselt pahaseks. Üritan seda muidugi tagasi hoida ja mitte midagi kurja vastu öelda, aga vahel juhtub.

Koolivaheaja veedan ilmselt kodus, vähemalt enamuse ajast. Lasin endale tuua pool raamatukogu, et seda aega targasti veeta. Muidugi võite te kõik mulle külla tulla!

Praegu on mul selline tunne, et mu elu läheb minust täielikult mööda, sest ma ei saa mitte midagi teha ja kusagil käia. Ma olen liiga rahutu, et paigal istuda. Ma luban, et kui ma lõpuks sellest jamast vabanen ja normaalselt liikuda saan, siis ma teen nii palju, kui jaksan. Ma ei istu enam niisama ja ei lase ajal lihtsalt voolata. Nüüd ma tean, mis tunne see on, kui mitte mi-da-gi teha ei saa ja ma ei taha kunagi selle peale mõelda, mida kõike ma teha oleks võinud ja kus kõikjal käia. Ma teen ja käin ja olen!

Vahel tuleb lahti lasta..

*We've still got time*
Kuula: Glen Hansard and Marketa Irglova - Falling Slowly

Pühapäev.

Ilus on olla olemas, kui sa oled rahul ja õnnelik täpselt selle üle, mis sul on.

Mulle ikka veel meeldivad mu sõbrad!

Homsest olen veidi aega polaarorav.

*we'll send up our shooting stars and comets*
Kuula: Tegan and Sara - Clever Meals

Reede.

Kui liiga palju lühikese aja jooksul rääkida oma mõtetest ja tunnetest, siis on lõpuks selline tundmus nagu polekski mida tunda või mõelda. Nagu oleks iga sõna võtnud kaasa killukese sellest tundest või mõttest ning nendest ei ole enam midagi järel. See ei ole isegi tühjus. Lihtsalt neutraalne ja mittemidagi ütlev olek.

Mina olen mina!

Mulle ikka vägaväga meeldivad mu sõbrad :)

*Some might say they don't believe in heaven*
Kuula: Oasis - Some Might Say

Esmaspäev.

Kas teil ei ole vahel nii, et vajutate asja peale, mis mängima peaks hakkama, mõne aja pärast saate aru, et kõlarid on väljas, lülitate need siis sisse ja kuulete muusikat või õigemini viimaseid noote, vaatate asja, mis mängima peaks ning tuleb välja, et see pole seda veel tegema hakanudki?

Elu on veider.

Ausalt, ühel päeval ma lihtsalt lähen. Istun näiteks rongi peale ja lähen. Siis, kui piisavalt aega on, siis, kui kohustusi ei ole nii palju.

See, et ma sinuga ei räägi, ei tähenda, et ma su peale ei mõtleks!

Kerge enesehävitusprogramm on käimas.

Vahel kardan ka.

*hämarus kõnnib treppidest üles*
Kuula: Jäääär - Supilinn

Pühapäev.

Liiga ebastabiilne.

'nd feeling kinda lost.

Neljapäev.

Kui sa muutud inimese vastu nii vastikuks, et sul on endal ka juba paha, on aeg igasugune suhtlemine lõpetada.

Reede.

Veider, et kui ma olen vägaväga väsinud, siis kisub asi nutuseks.

Jah, ma olen isekas ja halb, aga mis siis kui ma enam teistmoodi ei oskagi?

Lihtsalt lihtsalt lihtsalt.
Lihtsalt olla. Nii, et ma ei peaks mitte kellegi ega millegi peale mõtlema.

It's all in my head.

Üleni lolluseline.

*Valeta - ei mäleta, ei loe*
Kuula: Jäääär - Sul annan andeks kõik