Teisipäev.

Palun Jonna, siin on sulle kirjeldus minu huvitavast päevast:

Magasin kaua.

Panin seinale pilte.

Sõin häästi palju. ;)


Aastavahetusel olen ilmselt Katiga Arukülas. Ma kardan, et sellel aastal enam siia kirjutada ei jõua. Soovin siis kõigile toredat aastavahetust!

See you in 2010!

*cheers!*

Tu!

huh. Sorry, aga miks kurat on vaja inimestel nii masenduses olla? Miks on vaja kirjutada nii f*ckn' diipi teksti, et ise ka sellest aru ei saa? Miks on vaja siunata tervet inimkonda selle pärast, et sina arvad, et sa oled kõige targem? ... selle pärast, et sa oled pubekas!? Miks on vaja inimesi maha teha lihtsalt selle pärast, et nad suudavad olla õnnelikud ja positiivsed? Miks? Miks? Miks? Miks? Gosh!

Kuidas te jaksate nii?

Ma ei väidagi, et mina ei ole vahel selline. Olen ja kohe päris hullusti, aga ma suudan alati leida midagi, mis võiks panna mind uuesti naeratama. Päriselt naeratama, mitte "naeratan, aga mu hing nutab". Miks ei olda sellised nagu seespidiselt end tuntakse, mitte sellised nagu arvatakse, et peab olema?

Minu praeguse postituse mõte on lihtsalt see, et ei pea olema masenduses, diip ja maailma sügavuste üle mõtisklev. Vähemalt ma loodan, et ei pea..


Mina arvan, et maailm ongi just täpselt selline nagu mina arvan, et see on. Mulle meeldib olla lihtsalt. Lihtsalt vaadata asju ilma, et nende üle peaks pikemalt mõtisklema või neid analüüsima. Lihtsalt olla, sest nii ongi hea. Lihtsalt mitte mõelda. Kõlan vist natuke totult but I don't mind. I know who I am.




Pealegi keegi pole väitnud, et te peate minuga rääkima. Kui ei meeldi, siis ära suhtle and that's that.

Kuula: Oasis - Let There be Love.

Esmaspäev.

Mul tuli traat lahti alt. Häiriv.

Kui ma täna hommikul kell kümme kaksade poolt oma vanemate autosse kõndisin, hakkasin mõtlema, et karge ja külm õhk võib ikka natuke tore ka olla. Eriti kui sa oled vaid viis tundi magada saanud.

Avastasin, et mu vend võib vahepeal isegi täitsa mõistlik ja tore väike laps olla. Muidugi siis, kui ta teatab, et ta on Kerttu sõber ka (üle pika aja).

Need hiired, mu eelmisest postitused, on hoopis vesirotid, nagu ma teada sain. Kuigi need on hoopis väiksemad, kui ette kujutasin. oh well. Tänase päevaga siis kaheksa. Jällegi huvitav kogemus ;)

*byebye*

Reede.

Selle aasta jõulupühad on..

..liiga palju piparkooke.

..vägagi õnnestunud kingid.

..pere.

..mu vanaisa as Jõuluvana.

..kuus kinnipüütud hiirt (hetkeseisuga).

..emotsioonid.

..liiga palju süüa.

..filmid.

..hea muusika.

..lumi.

..sõbrad.

..head soovid.

Reede.

screwyouscrewyouscrewyou..

(vt.22.oktoober.09)

Kuula: Anouk - Sacrifice me

Neljapäev.

Avastasin, et internet ei paku mulle enam mitte midagi huvitavat.

Lihtsalt.

Esmaspäev.

Kahest kraadist miinus kolmeteistkümne kraadi peale. Vähemalt oli ilus ilm, mis siis, et kohutavalt külm. Nii tore oli vaadata, kuidas lumi sätendab, taevas on pilvitu ning päike paistab. Kahju, et seda päikest ainult siis näha saab, kui meie koolis oleme. Muidu saaks ehk mõned toredad pildidki.. oh well.


.. ja siis ma naersin.

Kuula: Sigur Rós - The Nothing Song

Laupäev.

Aitäh imetoreda päeva eest! :)


"And I'm not saying that I know what I want. But I know what I don't, don't want to rot in my room and never know what could have been, believe what everyone else tells me is true."

Kuula!: Loose Leaves by Bright Eyes

Reede.

Lükake probleemid kõrvale, ärge mõelge ja lihtsalt olge õnnelikud.. vähemalt natuke aega.

Kolmapäev.

Kõndides läbi vanalinna, mis on hetkel nii jõulumeeleolus, kui üldse olla saab oma jõulumuusika, jõulutulukeste ja jõululaadaga, märkasin, et minu neutraalsest tujust oli saanud, mulle endalegi üllatuseks, hea tuju, mis väljendus vargsi mu näole hiilinud naeratuses. Panin tähele, et see naeratus pani mind inimestesse hoopis teisiti suhtuma ja neid minusse. Kõik oli kohe kordi parem ja armsam. Tundub, et ka Kerttule on peale tulnud jõulumeeleolu :)
Kui vaid lund tuleks..

Homme siis esineme, olles ise riides nagu lumehelbekesed.

Häid jõule!

Pühapäev.

Päkapikud käivad!!

(Tegelikult juba viimased kuus päeva, aga ma ei lase sellel ennast häirida.)

Teisipäev.

Kogu linn on tuledes, akendel on küünlad, raadiost lastakse jõululaule, igal pool on kõik punase varjundiga ja Kerttul on kodus päkapikud. Vastupidiselt eelmistele aastatele mulle meeldib see. Kõik on kordi parem ja inimesed oleks nagu rõõmsamad ning sõbralikumad. Tundub, et sellel aastal on ka mul jõulutunne või vähemalt võiks olla.. Let's hope for the best!

Jõulutundele aitas kaasa ka mu tänane fotoluksis käik. Nimelt ma sain teada, et mu tibu on täiesti töökorras. Ostsin must-valge filmi sisse ja olin õnnelik hea teeninduse üle. Mõnna :)

Eile käisime Kati, Kätlini ja kaksadega vaatamas etendust "Otsast alates" Nukuteatris. Seal mängisid Nukuteatri Noortestuudio noored ja Otsakooli noored. Etendus ise rääkis G. Otsa kooli ajaloost ja oli midagi muusikali sarnast. Mulle väga meeldis. Esiteks selle pärast, et mängisid noored ja andekad inimesed. Teiseks oli see lugu tõsiselt hea ja tore. Kolmandaks, sest oli hea muusika. Natuke jäid kriipima kaks asja; lugu oli vahepeal natuke raskesti jälgitav ja paarikestes oli alati tüdrukute nimi oli Juta ning poiste nimi Ülo. Üldiselt mulle väga meeldis.

Tänu sellele etendusele tuli mulle jälle peale tahtmine saksofoni õppida. Uuush, kuidas mulle meeldib selle pilli hääl. *chills..*

"..sängi laia uinun ja näen kui`s me sõidame isaga draakonil, kroonid peast rebib tuul me ei hooli, me kuningad ikkagi.."

Kuula: Dagö - Isaga draakonil.