Pühapäev.

"Kiida lolli, siis loll hüppab," ütleks keegi kunagi väga targasti.

Ilmselt oleks targem lihtsalt uuesti magama minna, sest ma mõtlen, et mu mõtted magamise kohta on väga õiged. Uni on hea - ei pea mõtlema, ei pea tundma, ei pea kuidagi olema.

Kuidas sa reageerid asjaolule, et mitte keegi meist ei saa tegelikult elust aru? Või siis sellele, et inimene, kellest sa arvasid väga palju ei ole tegelikult mitte midagi väärt? Mitte kellelgi ei ole vastuseid kõikidele küsimustele?

Tulge ja taastage mu usk inimestesse.

*on liialt lühikene päev*
Kuula: Vaiko Eplik - Sinu jälg

Reede.

Kuigi taevas on sinine ja päike isegi paistab vaikselt, sajab väljas paduvihma.

Hea on, et vihma, mitte lund.


Huvitav, kui palju on veel selliseid salajasi luurajaid nagu mina. On nagu olemas, samas lasevad välja paista, et neid pole.

Neljapäev.

Ausõna, ma ei saa elust, inimestes ja üldse maailmast enam aru.

Samas tuleb öelda, et inimesed on ilusad ja head. Need kellega koos olles sa tunned, et sa oled kohas kuhu sa kuulud, kus sul on hea olla.

jahjah.

Pühapäev.

"Tule," ütles ta, "lähme ja maalime ise vikerkaare taevasse!"

Kolmapäev.

Kõik head asjad saavad ükskord otsa. Nüüd lihtsalt tuleb see kõik võtta, panna oma seljakotti ja kusagile poole, need teadmised, tunded ja emotsioonid ühes, minema hakata.

Ausõna, ma hetkel ei tea, mis edasi saab. Kuidas saakski?

Naljakas, et ma saan ise väga hästi aru, kuidas mu huvid ja isegi kergelt mu olemus iga uue tuulega muutuvad. Samal ajal vanemad ja targemad ütlevad, et nii võib.

Kas see ongi nii, et terve elu sa otsid midagi, ise lõplikult aru saamata mida?

Tahaksin kunagi öelda, et ma olen oma valikutega täielikult rahul. Et minu unistused on täide läinud.

Tahaksin terve maailma endasse imeda ja talletada.

Ühe teatud kellegi poole tõmbab.

*Ma küll teeks sulle pai..*
Kuula: Indigolapsed - Salmidevalaja.