Esmaspäev.

Kas te teate seda tunnet, mis algab su peas ja lõppeb talla all? See on selline soe, aga kurjakuulutav tunne nagu midagi hakkaks kohe toimuma. Äkki hakkabki!?

Kui ma mõtlen, kui kiiresti kõik läheb, siis tulevad mul paanikahood. Õnneks suutsin ma täna end ise rahustada, nimelt naeratamisega. Väga huvitav, kuidas üks väike liigutus võib su enesetunnet suuresti muuta. Üritan seda meetodit tulevikus tihedamini kasutada.

Naljakas, kuidas üks päev võib nii hull olla, et vaid üks hetk sellest on tõesti hea ning rahulik.

"Rahu, ainult rahu!" - Karlsson Katuselt

Pühapäev.

See kella keeramine on väga segadusse ajav. Mina näiteks arvasin, et täna keeratakse kella tagasi ja olin õnnelik, et ühe tunni juurde võitsin. Kujutage ette mu pettumust, kui Uku teatas, et tegelikult keeratakse kella hoopis tagasi. Huuuh !

Varstus läks meil väga hästi - meid kiideti kõigi poolt taevani ja me (või vähemalt mina isiklikult) olime ka meiega väga rahul. Hakkasin isegi uskuma sellesse kambavaimu juttu.
Kolmapäeval on meil jälle esinemine, Kooliteatrite festivali eelvoor 32.'s koolis. Otsustasime osadega, et enne seda võiks minna piljardit mängima ja niisama chillida, et seda kambavaimu jälle tekitada.

Teisipäeval on mul töövestlus Olde Hansas. Väga huvitav on hetkel. Kui mind võetakse, siis on mu rahamured seoses mõndade asjadega murtud.

Homsest algab tööveerand, mis kulmineerub eksamitega veerandi lõpus. Kõige lõpuks on lõpetamine ja kõige vana ning tuttavaga hüvastijätt. Järgmised kaks ja pool kuud tulevad rasked. Suvi võiks juba kiiremini tulla.

Nädalavahetusel on koolitantsu finaal. Meie esineme pühapäeval õhtusel kontserdil, tulge vaatama, kui soovi on! :)

*My life is starting over again*
Kuula: Noah and the Whale - The First Day of Spring

Neljapäev.

Teate, ma olen aru saama hakanud, et ma olen ikka väga õnnelik inimene, sest mul on inimesed, kes minust hoolivad ja kellest mina hoolin.

Ja kohekohe on kevad käes koos oma päikese ja linnulaulu ja veelompidega. See tähendab, et ka suvi on siinsamas nurgataga!

Ja mina olen jälle õnnelik, sest ma saan! :)

Homme-ülehomme paiknen Varstus ja naudin sooja ilma ning teatrit.

*Cheers mates!*
Kuula: Dagö - Püüa pilvi, sa ulatud nendeni

Sünnipäev.

Kui te selle kirja peale vajutate, siis näete maaailma kõige lahedamat sünnipäevakinki :)

Teisipäev.

Õnnelik.

..sest, et täna ma võin.

Te olete kõik niiii armsad ja toredad! :)

Pühapäev.

Viimasel ajal ei saa enam mõnest inimesest aru. Ma ei saa aru, kuidas nad ei saa aru ja on ikka nii lollid edasi. Või on asi minus..

Hetkel on katsete periood. Alguses olin kogu sella asja suhtes positiivselt meelestatud. Noh, et ma saan hakkama, ei ole raske jne, aga praegu asi enam nii positiivne ei ole. Reedel käisin 32. ja laupäeval VHK katsetel. Matemaatikas oli ole ma nii bright, kui alguses arvasin. Homme on kolme kooli ja kolmapäeval Westholmi katsed. Homsetes on füüsika ka sees. Natuke kardan ka. Loodetavasti ikka natukene oskan.

Sain täna kummikud. Nad on hästi toredad.

Kui keegi oskab mulle soovitada ilusat luuletust Juhan või Jakob Liivilt või proosateksti J. Liivi auhinna laureaadilt, siis andke kindlasti teada. :)

Kolmapäeval esineme Kanutiaias - tulge vaatama, kui soovi on!
Ja reede-laupäev oleme Varstus.

Muide, kui ma kuidagi pahur või tülpinud tundun, siis see tuleneb sellest, et mul on palju teha aga vähe aega. Tegelikult ma ei mõtle seda pahurust ja tülpimust üldse päriselt. Aeg on lihtsalt selline.

*Matemaatika&füüsika*
Kuula: Lenka - Skipalong

Teisipäev.

Kerttu on peaaegu paranenud. Jäänud on veel ületada pisuke nohu ja see sama draakoniköha, mis mind ikka luurab. Aga ma olen positiivne - küll need ka lahkuvad ühel hetkel.

Täna käisin klaveriõpetajat rõõmustamas ja küsisin noote. Sain neli lugu, millest ma võimaluse ja aja korral üritan läbi närida. Tegelikult ma täitsa igatsen klaverit, õigemini selle oskamist ja seda, kui lugu välja tuleb ning sa ei pea enam mõtlema eriti selle mängimise ajal.

Muide, kui te kunagi otsustate küpsiseid teha, siis palun ÄRGE PANGE sinna liiga palju võid, sest muidu saate midagi väga vastikut!

Teate, ma olen hetkel päris rahul. Päikese ja kõige muuga. :)

*kuid meil ei lähe nii, meil kõik saab hoopis parem!*
Kuula: Dagö - Päris Taga Lõpus

Reede.

Kui ma kõnniksin tänaval teie selja taga ja köhiksin, siis te ilmselt arvaksite, et ma olen mingisugune draakon või koletis, kes üritab teid ära süüa, isegi kui ma tegelikult ei ürita. Vot nii kohutav on mu köha :)

Ma tean, et selle järgmise lause pärast peavad mind kõik halvaks inimeseks kuid siiski. Mulle käib see päike pinda. Ta paistab mulle silma ja tekitab pisaraid. Mulle ei meeldi see, aga kui ma terveks saan, siis hakkan teda uuesti armastama. Ma luban!

Ja kui tõesti peaks juhtuma nii, et ma satun teie taha käima ja natukene draakon-koletist mängima ja teie ringi pöörate ning saate aru, et see siiski olen mina mitte mingisugune elukas, kes teid ära üritab süüa, isegi kui ma tegelikult ei ürita, siis palun mitte vaadata minu imelisi jalanõusid, sest need ei näe head välja. Nimelt ma otsustasin oma saabastepuuduse pärast jalga panna oma kõige soojemad, aga ka kõige jubedama välimusega saapad. Kõigile teadmiseks, ma tean, et need on koledad, mind lihtsalt ei huvita. Ma ei üritagi hea välja näha ;)

*byebye*

Teisipäev.

Viimase kahe päeva kokkuvõte.
Selline tunne on nagu keegi oleks võtnud oda ja selle mu kaelast läbi torganud. Või kuuma kohvi kõrist alla kallanud. Ühesõnaga, tappev-neelupõletik. Öek.

Muide, ma pole vist kunagi varem rohkem tahtnud kooli minna, kui täna, mil' ma lihtsalt ei saanud seda teha.

*Cheers*

Neljapäev.

Segaduses ja oma mõtete sisse uppunud. Ma ei tea enam absoluudselt, mida ma edasi tahan teha. Kõik on niii keeruline ja need otsused, mida langetama peab, on rasked. Raskemad, kui ma oleksin ealeski osanud arvata.

Reaalsus sõidab sisse. Ta on huvitav ning uudne, aga samas ka hirmuäratav ja õõvastav. Ma ei ole ju veel valmis oma tulevikuga tegelemiseks.

Hetkesele meeltesegadusele lisandub ka veel see eilne vargus ning bussi-intsident, kui mind põhmõtteliselt ahistati. Nende kahe juhtumi tagajärjel olen ma lihtsalt inimestes pettunud.

Millegipärast on mul selline tunne, et ma olen muutunud, aga ma pole veel kindlalt aru saanud, kas see muutus on positiivne või negatiivne. Hetkel veel on see lihtsalt muutus. Võib-olla vaid ajutine.

Mõtlesin, et peaksin hakkama rohkem end paberil välja elama. Tegelikult mõtteid, millest midagi välja arendada, on piisavalt.

Muide, leidsin loo, mis toimis kui rahusti. See moondus koos mu meeltesegaduse ja imelike mõtetega tervikuks ning rahustas mu maha. Täitis minu sees kõik tühjad kohad. Tuletas meelde, et ei ole vaja närvitseda, sest hetkel ei ole nagunii midagi kindlat veel teada. Ühesõnaga, tõi maa peale tagasi. Selle pärast mulle selline muusika meedibki.

Kogu selle natuke masendava teksti lõpuks ma ütleksin, et tegelikult on kõik hästi. Ja huvitav ning hirmutav on alati hea kooslus. :)




*See kõik on reaalne ja juhtub just praegu, siinsamas!*

Kuula: Bleed the Dream - Black Skys