.

Vahel ma tahaksin lihtsalt kõik infoallikad kinni keerata, teki üle pea tõmmata, klapid kõrva panna ja olla üksi iseendaga.

Teinekord ma tahaksin lihtsalt põgeneda kusagile ära koos kellegi hästi toredaga. Lamada murul, vaadata pilvi, rääkida ükskõik millest ja teada mitte mi-da-gi maailma asjadest.

Hetkel on ahvatlev see teine variant.

Kes tuleb ja põgeneb koos minuga?

Komapäev.

Appi! Kas keegi oskaks mulle soovitada kiirtervenemise moodust? Ma ei jaksa enam haige olla, see on liiga väsitav ja ahistav.

Avastasin täna oma päevikut lehitsedes, et tavalistle inimestel on umbes 3 (või 4?) nädalat koolilõpuni. Veab teil!
Varsti on veerandi lõpp ja siis tulevad eksamid. Kõige rohkem on närvamist topicute pärast vist. Lihtsalt nende õppimine ajab hulluks, ma kujutan seda juba ette. huuh.

Tööle tahaks ja preili Suvi võiks kiiremini kohal olla. Oleks põnevam.
Midagi peab ju juhtuma hakkama. Ei ole lihtsalt võimalik, et koguaeg nii igav on.

Kuulasin täna kassetlilt Karupoeg Puhhi ja sorkisin kääridega tolmuimeja tolmukotis, sest ma suutsin sinna sisse igasuguseid asju tõmmata. Tolmuimeja käsitlemine pole kaugeltki nii kerge, kui ma olen alati arvanud.

*Ja kui kõik läheb ikkagi metsa, siis söö paar šokolaadiküpsist ja tee uinak.*
Kuula: Liisi Koikson - Sõbrale

Teisipäev.

aike.



aga siiski ülemõtlev ja tuutu.

Kuula: Mark Owen - Makin' Out

Neljapäev.

Te kõik olete hulluuuuud!

Suck in a closed circle, passing the same stone over and over again.
And still feeling kinda bittersweet.

Ugh.

Teisipäev.

Täna tegid minu päeva heaks kaks meest, kes akordioni ja kitarri saatel Vabaduse Väljaku juures pingil (seal majade vahel, kui vabakas pole veel ära lõppenud ja harju tänav veel alanud) merehõngulisi laule laulsid ja raha kogusid. Mingil seletamatul põhjusel kiskusid nad mu suunurgad üles. Ehk oli asi selles, et päike paistis ja kogu see olukord meenutas suve, mis varsti peaks saabuma.

Kindlaks sai asjaolu, et Kerttu jätkab järgmisel aastal õpinguid GAGis. Vahet ei ole, et ma seal ilmselt ära eksin ja välisuksest sisse või välja ei saa, mind ei häiri. :)

Tundub, et kõik saavutavad midagi.

Sain pühapäeval aru, mida ma tahan. Õigemini panin oma tahtmised esimest korda sõnadesse. Nüüd ma tean kindlalt!

Viimasel ajal on selline bittersweet meeleolu.

*I'm out*
Kuula: Virmalised - Naer

Pühapäev.

ei jaksa..

ei taha..

Esmaspäev.

Palun mõtelege enne hästi järgi, kui midagi teete, sest te ei tea mitte kunagi, millal üks väike asi võib kellelegi väga palju haiget teha. Nii lihtne on ju pilduda sõnu, aga neid vastu võtta on palju-palju raskem. Eriti, kui need on muutunud teradeks, mis võivad su tükkideks rebida. Sama lugu on ju tegudega. Sinu jaoks väike asi võib olla kellegi teise jaoks tohutult suur ning teha palju haiget hingele. Lihtsalt. Halb on ju mõelda, et kellelgi teisel on sinu pärast valus.

*Võtke oma vabandused kaasa. Kanarbikul pole vaja neid*
Kuulake: Somnambuul - Puud hoiavad hinge kinni

Laupäev.

Ma olen rahul. Kõik on läbi, tehtud ja ei sõltu enam minust. Vähemalt hetkel mitte.

Täna olid VHK teatrikatsed - proosa, luuletus ja muusikaline eneseväljendus - need olid kella 11 kuni u kella poole viieni. Väga väsitav. Avastasin, et mulle natukene meeldib, kui ma pean esinema inimesi täis ruumis ja see on enne läinud umbseks ning soojaks. Natuke rahustab ja tekib kindlam tunne. Oma tänaste etteastetega jäin päris rahule. Oli selline sõbralik õhkkond ja vastuvõtlik publik, hea oli esineda. Aleksil ja Henril läks ka minumeelest hästi. Esmaspäeval saab teada, kas saime edasi või ei.

Nüüd saab voodisse vajuda ja end lõpuks ometi välja magada.

*Cheers*

Kolmapäev.

See tunne, et kõik toimub liiga kiiresti ja sa ei saa sinna mitte midagi parata. Kui üritad, siis hakkavad asjad veel kiiremini ja kaootilisemalt liikuma. Teised otsustavad sinu eest ja sul ei ole mitte midagi muud teha, kui nende tahtmisi täita.
Paanika. Hirm. Teadmatus.

Minuga juhtuvad hetkel kõik need asjad, mida ma olen alati tahtnud ja kõige-kõige rohkem soovinud mõtlemata tagajärgedele. Kahjuks nüüd alles saan aru ütlusest "Be careful what you wish for, because you might get it".

*look right through me*
Kuula: Gary Jules - Mad World

Esmaspäev.

Kevad on lõpuks ometi käees! Õues on u 15 soojakraadi, lumi sulab ja linnud laulavad. Mina olen väga rahul kõigega. Varsti tulevad igale poole rohelised lehed ja kõik puhkeb õide. Siis saab tennistega käia ja õue minemiseks ei pea ennast nii hullusti sisse pakkima.

Natukene mõtlen, et kuidas mõned inimesed saavad nii kohusetundmatud olla ja kuidas saab oma eluga nii võõras olla, et ei tea isegi mida sa järgmisena tegema hakkad ja ma ei pea hetkel silmast impulsiivsust või spontaansust vaid kõige lihtsamat ettemõtlematust. Uuh.

Muide, ära arva, et ma su unustanud olen. Ma mõtlen su peale tihti. Mõtlen, et kõik võiks olla nii, nagu enne. Kui sa seda loed ja aru saad, siis tea, et ma igatsen sind kohutavalt!

*You can have it all but how much do you want it?*
Kuula: Oasis - Supersonic

Katsetest.

Kuna hetkel räägivad ja kirjutavad kõik kolme kooli katsete tulemustest, siis miks peaksin mina olema erand? ;)

Füüsika läks päris hästi, sain 38 punkti, mis on rohkem kui eesti keeles ja matemaatikas, kus ma sain 32p. Inglise keel läks ka hästi, sain 84p. Akadeemilised teadmised olid 22, aga ma ei saa ikka veel aru, mis asi see olema peaks, sest sellenimelist testi ma küll ei täitnud. Kui keegi on nii tark ja oskab mulle seletada, mis see on, siis see keegi võiks seda teha :) Ma oleksin kohutavalt tänulik.

GAG'i vestlusele sain kah veel.