Hämmastav, kuidas osad inimesed suudavad teha nii, et kõik ülejäänud nende poole alt üles vaatavad. Natuke blablabla ja ongi kõik. Ja siis veel see armastan või vihkan, sest vahepealset moodust lihtsalt ju ei ole, vahekord.
Mul on maailma parimad sõbrad, kes tulevad mulle külla, kui ma olen invaliid ja toovad jäätist ja joovad koos minuga teed ja teevad mu tuju heaks ainult nii nagu nemad seda teha oskavad! Aitäh ja suursuur armastus teie pihta! :)
Huvitav, millised me 30 aasta pärast oleme..
Tuli meelde, kuidas me suvel Raplas käisime. Ja nüüd on täielik suveigatsus peal. See vabadus ja kõik muu.
*Miks sa muigad, kui ma luigel istet võtan, karussellimees?*
Kuula: Jääboiler - Karussell
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment