Teisipäev.

Kogu linn on tuledes, akendel on küünlad, raadiost lastakse jõululaule, igal pool on kõik punase varjundiga ja Kerttul on kodus päkapikud. Vastupidiselt eelmistele aastatele mulle meeldib see. Kõik on kordi parem ja inimesed oleks nagu rõõmsamad ning sõbralikumad. Tundub, et sellel aastal on ka mul jõulutunne või vähemalt võiks olla.. Let's hope for the best!

Jõulutundele aitas kaasa ka mu tänane fotoluksis käik. Nimelt ma sain teada, et mu tibu on täiesti töökorras. Ostsin must-valge filmi sisse ja olin õnnelik hea teeninduse üle. Mõnna :)

Eile käisime Kati, Kätlini ja kaksadega vaatamas etendust "Otsast alates" Nukuteatris. Seal mängisid Nukuteatri Noortestuudio noored ja Otsakooli noored. Etendus ise rääkis G. Otsa kooli ajaloost ja oli midagi muusikali sarnast. Mulle väga meeldis. Esiteks selle pärast, et mängisid noored ja andekad inimesed. Teiseks oli see lugu tõsiselt hea ja tore. Kolmandaks, sest oli hea muusika. Natuke jäid kriipima kaks asja; lugu oli vahepeal natuke raskesti jälgitav ja paarikestes oli alati tüdrukute nimi oli Juta ning poiste nimi Ülo. Üldiselt mulle väga meeldis.

Tänu sellele etendusele tuli mulle jälle peale tahtmine saksofoni õppida. Uuush, kuidas mulle meeldib selle pilli hääl. *chills..*

"..sängi laia uinun ja näen kui`s me sõidame isaga draakonil, kroonid peast rebib tuul me ei hooli, me kuningad ikkagi.."

Kuula: Dagö - Isaga draakonil.