Kuidas siis alustada!? Kuidas ikka alustada, kui kell on juba päris palju ning hommikul oli reede, aga praeguseks on juba laupäev.
Tegelikult olen vist viimasel ajal kirjutamise veidi unarusse jätnud nagu Kati mulle täna ette heitis. Asi on lihtsalt selles, et minu arvates ei ole kellelgi huvitav lugeda sellest kuidas ma lähen koolist koju, siis trenni ja siis uuesti koju. Aega nagu ka ei ole nii palju, et pikalt ja huvitavalt asjadest kirjutada.
Okei, kiire ülevaade minu nädalast.
Teisipäeval käisime koolis arsti juures. Tuli välja, et olen nii pikkuselt kui ka kaalult keskmine ja igatpidi normis noor tütarlaps. Tegelikult külvas see arstlik läbivaatus koolitundidesse palju segadust, mille kõrghetk oli see, kui meie inglise keele tunnis osales 3 inimest. Kullo ja kooli vahepeal käisime Katiga shoppamas. Leidsin endale saapad ja Kiai sai mantli. Sõime ka, otseloomulikult. Kullo oli tore. Tegime savimaski etüüdi, mille tagajärjel sai üks tüdruk nii sügava peahaava, et sealt jooksis verd..ja hullusti. Natuke hirmus oli, aga pole hullu. Hiljem koju minnes, sain Ukuga kokku. :)
Kolmapäev oli koolis lühike ja suhteliselt lihtne päev. Füüsika kontrolltöö oli vist kõige keerulisem, aga mitte midagi hullu. Peale kooli silkasin koju õppima ning siis trenni, kui ma õigesti mäletan. Trenn oli quite pointless. Kaasaegne oli kuidagi liiga rahulik ja üldse mitte nii kaasakiskuv kui mulle oleks meeldinud. Tuli välja, et tantsulise treeningu treenerit ei olnud ja selle tõttu toimus hoopis klassika. Tegime maas klassikaga seotud jõuharjutusi ja selliseid värke. Mul ei olnud üldse selle tuju ja kuidagi imelik oli koguaeg. Päeva kõige hullem osa algas siis, kui ma koju jõudsin, sest neljapäevaks oli vaja õppida Estonia topicut inglise keeles. Umbes kella 12'neni tuupisin.
Neljapäeval olid meil tunnid 5 minutit lühemad, sest kümnendikel toimus mingi loeng või selline asjandus. Hommik algaski kohe topicutega. Rääkima pidi 10 minutit ja selle aja jookusl enam vähem kõike rääkima. Nii jube, mul jooksis poole peal mõte kinni ja siis ma ei suutnud enam lauseid moodustada ega midagi. Öka. Tänu tundide lühenemisele oli päev natuke teistmoodi, kui muidu ja selle pärast oli ka huvitavam. Koor oli nagu ikka. Peale koori sain Liisaga kokku. Jalutasime ja rääkisime ja olime niisama. Nii tore oli teda üle tüki aja näha. Sai hästi palju ära räägitud jälle:) Kella neljaks kiirustas ta klaverisse ja ma jäin üksi. Läksin siis Magistrali kohvikusse sööma. Natuke lõuneri tunne oli alguses, aga selle ajasin suht kohe ära. Toit oli keskmine - mitte midagi erilist, samas söödav. Kullos sain inimestega rohkem tuttavaks. Tegime etüüde, mängisime aliast tänu mõndade erisoovidele ja lugesime valme. Bussiga koju sõites mõtlesin ma igasugustele asjadele. Täitsa huvitav oli olla kahekesi, mina ja mu mõtted. Koju jõudes pidi jällegi õppima, sest reedel e. täna oli mul 4 kontrolltööd. Magama sain õnneks õigel ajal.
Reede e. tänane algas siis järjekordse inglise keele kontrolltööga,(mille ma D+'i sain). Kehalist tegime me väljas ja selle pärast ma kaasa ei teinud. Õppisin ühe tunniga kaheks kontrolltööks ja kehalise õpetaja jaoks, midagi tarka peaspalli kohta. Teised pidid väljas orjenteeruma. Arvutis oli meil töö nagu ka ühiskonnas. Ühiskonna tööd ma ei osanud peaaegu üldse, vastasin enavähem suvalt ja spikri abiga. Kirjanduse ajal oli mul eesti keele järeltöö. Seal sokkisin ka natuke, aga midagi peaks ikka õige olema. Loodan parimat. Peale kooli läksime Katiga mulle saapaid ostma, aga lõpuks ikkagi ei ostnud, sest need, mida ma olin enne vaadanud ei meeldinud mulle enam. Siis sõime ja käisime raamatukogus. Ma võtsin Betti Alveri luulekogu "Koguja" stuudio jaoks. Hiljem, kui Kati ära läks suundusin mina ema tööjuurde, kus sain rahus luuletusi lugeda. Tegelikult on luuletusi natuke raske omaette vaikselt lugeda, vähemalt minul, ikka tahaks hakata kõva häälega deklameerima, et nagu endale paremini selgeks teha, mida parajasti loen. Selleks ajaks, kui olin suurema osa luuletustest jõudnud läbi vaadata oli emal kõik valmis ja me läksime mulle saapaid ostma. Koju jõudsime täpselt "Wargamäe Vabariigi" ajaks. See oli ülivinge, näitlejatöö oli super. Kasutatud oli väga suurt platsi, kujutan ette, et kunagi võis seal olla karjamaa või suur põld või midagi sellist. See oli ikka tohutult suur ning näitlejad jooksid hästi palju selle platsi peal ringi, natukene kahju hakkas neist küll. Kahjuks jäi etenduse sisu kohati natuke segaseks. Muide massistseenides osalesid ka meieomad nt. Markus, Siim jne. Hetkel on kell juba peaaegu kaks ja mina peaksin ammu magama.
Homme tuleb vist suhteliselt niisama olesklemise päev. Tegelikult õhtul vast toimub ikka ka midagi. Oijah..
Kuula täna: Vaikust.
No comments:
Post a Comment