lihtsalt selline tunne, et ma ei teinudki täna nagu midagi. Lihtsalt passisin terve päeva, ausalt öeldes on see tunne isegi suhteliselt õige. Referaati pidin kirjutama, aga tänu minu otsustusvõimetusele ei ole ma veel suutnud seda alustadagi. Lihtsalt, juba teema valimine on minu jaoks liiga keeruline. Ma olen totter, ma tean.Omuide, üritasin täna minu toas asuvat arvutit tööle saada. Pole seda kasutanud aegade algusest peale. Kahjuks ma feilisin, sest alustuseks see läks tööle mingi 10 minutit ja ühte neti lehekülge avas 20 minutit. Vahepeal see isegi töötas, aga kui ma seda välja üritasin lülitada jooksis see lihtalt kokku. Vot sulle lugu. Tegelikult hea asi selle jama juures on see, et ootamise ajal sain raamatut lugeda ja natuke kitarri ka tinistada. Ma olin juba suutnud unustada, kui hea on tegelikult selle pilli kõla ja kui rahustav on seda mängida.
Homme toimub arenguvestlus. Täitsa põnev, ei tea, mida oodata. Varematel aastatel olen suutnud seda kuidagi vältida, aga nüüd, põhikooli lõpus, peaks sellel ikkagi ära käima kah. Siis peale a.vestlust on ortodont ning hiljem Kullo. Homne saab olema suhteliselt tihe päev. Sellised tihedad päevad on head. Siis ei jää aega liigseks mõtlemiseks ja oma vaimse olukorra viimase piirini ajamiseks. Mulle ei meeldi selline olla, aga kahjuks ei suuda ma enda mõtlemist eriti kontrollida. Eriti kui see selles suunas liigub. Kardan juba isegi natuke selliseid üksinda niisama kodus passimisi, sellepäras on hea, et nendeks enam aega ei ole.
Kuduma peab ja lugema!
Oh, well..
No comments:
Post a Comment