Esmaspäev.

Kevad on lõpuks ometi käees! Õues on u 15 soojakraadi, lumi sulab ja linnud laulavad. Mina olen väga rahul kõigega. Varsti tulevad igale poole rohelised lehed ja kõik puhkeb õide. Siis saab tennistega käia ja õue minemiseks ei pea ennast nii hullusti sisse pakkima.

Natukene mõtlen, et kuidas mõned inimesed saavad nii kohusetundmatud olla ja kuidas saab oma eluga nii võõras olla, et ei tea isegi mida sa järgmisena tegema hakkad ja ma ei pea hetkel silmast impulsiivsust või spontaansust vaid kõige lihtsamat ettemõtlematust. Uuh.

Muide, ära arva, et ma su unustanud olen. Ma mõtlen su peale tihti. Mõtlen, et kõik võiks olla nii, nagu enne. Kui sa seda loed ja aru saad, siis tea, et ma igatsen sind kohutavalt!

*You can have it all but how much do you want it?*
Kuula: Oasis - Supersonic