the air sleeps under people's beds. when we get there, we'll be lost again: send me a postcard if you get that far.


Friday, 12 March 2010

Reede.

Kui ma kõnniksin tänaval teie selja taga ja köhiksin, siis te ilmselt arvaksite, et ma olen mingisugune draakon või koletis, kes üritab teid ära süüa, isegi kui ma tegelikult ei ürita. Vot nii kohutav on mu köha :)

Ma tean, et selle järgmise lause pärast peavad mind kõik halvaks inimeseks kuid siiski. Mulle käib see päike pinda. Ta paistab mulle silma ja tekitab pisaraid. Mulle ei meeldi see, aga kui ma terveks saan, siis hakkan teda uuesti armastama. Ma luban!

Ja kui tõesti peaks juhtuma nii, et ma satun teie taha käima ja natukene draakon-koletist mängima ja teie ringi pöörate ning saate aru, et see siiski olen mina mitte mingisugune elukas, kes teid ära üritab süüa, isegi kui ma tegelikult ei ürita, siis palun mitte vaadata minu imelisi jalanõusid, sest need ei näe head välja. Nimelt ma otsustasin oma saabastepuuduse pärast jalga panna oma kõige soojemad, aga ka kõige jubedama välimusega saapad. Kõigile teadmiseks, ma tean, et need on koledad, mind lihtsalt ei huvita. Ma ei üritagi hea välja näha ;)

*byebye*

No comments:

Post a Comment